Iroonia

Soojamaa vili meie kärekülmas talves. Selline leid Võrust Tamula tänavalt.

Talvekuma

Lasin hiljuti ilmutada ühe talvise filmi. Mulle kohutavalt meeldib filmilindi tonaalsus ja kontrast. Kui see lõbu nii kallis poleks tegeleks ma sellega ilmselt rohkemgi...

Kevadpäike hallis metsaaluses

Sõralised jooksevad eest ja käpalisi veel ei leidu, niisiis tuleb kabjalistega rahul olla:)

Väike taim

Kannike

sain vist esimest korda elus pildile musta tausta(sedagi siis, kui fotokoti ette panin:P)

Kevadroheline

Pärast seda pilti hakks aku ikoon ekraamil vilkuma. Plaanitud "kitsejaht" jäigi pooleli selle pärast...:((aga kitsekarja nägin küll)

Metsaveeres

Eelmise aasta sokuke on jahihooaja kenasti üle elanud ja endale veelgi uhkema peakatte kasvatanud. Kahjuks ligemale ei saanud hiilida, sest koer oli kaasas ja ta oli niigi juba rahutu(suur kitsesõber nagu minagi...)

Värske roheline

Ma olin kraavis, sentimeeter selleni, et vesi pahinal kummikutesse voolab, küünitasin end veel kaugemale kraavi keskosa poole, ja mis te arvate, kas mul tuli pähe kuratlik mõte fotokas vette kukutada...ups...
Jah, tuli küll...
...aga, mõte, et ma siis ikkagi uut ei saa hoidis teda käes...:/

Roosalilled

Udutibud

Kevad

Talv

Üle kuu aja uusi pilte lisada on vist tõesti vähe. See pilt on üsna kehva valgusega aga iseenesest mulle meeldib. Seda võib võtta minimalismina, mis hästi nähtult-tehtult on tõeliselt võimas.

Damn you!

veel üks katse inimesi pildistada. Ausalt öeldes pean tõdema, et mulle meeldib inimesi pildistada. Võibolla isegi rohkem, kui loodust, aga siiski jään seni veel looduse juurde, päris inimeste peale veel ei lähe...

Möödavuhisev elu

Täna taas hakkasin mõtlema sellele, kui vähe me võtame aega. Aega endale, aega teistele, aega märkamaks, kui palju on ilmas ilusat. See pilt sai tehtud Leevi metsade vahel bussist. Parajasti hakkas punane päikeseketas üle pilvede tõusma ja kogemata kombel sain sellise pildi, kus päike puude vahelt välja piilub, eesmärgiks oli tegelikult mõni vedamisepilt saada(jah, need meeldivad mulle miskipärast, nagu märgata võib;))
Minu elu on siiani möödunud nagu mingit sorti unenäos ja ma tegelikult ei mäletagi sellest suurt midagi, aga olen hakanud mõistma, kui vähe olen ma siiani läbielatut väärtustanud, need hetked, mille jäädvustamise olen mööda lasknud, need sõnad, mida mõtlematult välja öelnud...
Ehh, lähen ratsutama, ja mõtlen selle peale veel, teie nautige pilti ja mõelge, kas teie olete midagi tähtsat maha maganud või ütlemata jätnud...

Noor kaasik lumesajus

Härmas kõrred

Tänane päev on mulle olnud üks pikk piin. Hommikul ei olnud sugugi tahmist kooli minna, vaid hoopis korterisse joosta ja kaamera haarata ja järve äärde kolama minna. Veelgi enam, tekkis kiusatus kõndida otse Räpina maanteele ja esimese autoga koju hääletada. Ikka metsa, pildistama tõmbab. Pärastlõunal, kui pilve tagant välja tulnud päike udu hajutama hakkas, tundsin ennast nagu haavatud loom, kes on inglise keele tundi luku taha pandud. Oleks tahtnud koti haarata ja minema joosta, kuid mul jäi üle vaid ohates oma inglise keele ülesannete juurde tagasi pöörduda ja loota, et kunagi...

Miks juhtuvad parimad ilmad ja ilmanähtused just kooliaja peale...:(

Mõra

Päikese kuldsed kiired ja järvejää