Sunday, February 22, 2009

Möödavuhisev elu


Täna taas hakkasin mõtlema sellele, kui vähe me võtame aega. Aega endale, aega teistele, aega märkamaks, kui palju on ilmas ilusat. See pilt sai tehtud Leevi metsade vahel bussist. Parajasti hakkas punane päikeseketas üle pilvede tõusma ja kogemata kombel sain sellise pildi, kus päike puude vahelt välja piilub, eesmärgiks oli tegelikult mõni vedamisepilt saada(jah, need meeldivad mulle miskipärast, nagu märgata võib;))
Minu elu on siiani möödunud nagu mingit sorti unenäos ja ma tegelikult ei mäletagi sellest suurt midagi, aga olen hakanud mõistma, kui vähe olen ma siiani läbielatut väärtustanud, need hetked, mille jäädvustamise olen mööda lasknud, need sõnad, mida mõtlematult välja öelnud...
Ehh, lähen ratsutama, ja mõtlen selle peale veel, teie nautige pilti ja mõelge, kas teie olete midagi tähtsat maha maganud või ütlemata jätnud...

Noor kaasik lumesajus

Tuesday, February 10, 2009

Härmas kõrred


Tänane päev on mulle olnud üks pikk piin. Hommikul ei olnud sugugi tahmist kooli minna, vaid hoopis korterisse joosta ja kaamera haarata ja järve äärde kolama minna. Veelgi enam, tekkis kiusatus kõndida otse Räpina maanteele ja esimese autoga koju hääletada. Ikka metsa, pildistama tõmbab. Pärastlõunal, kui pilve tagant välja tulnud päike udu hajutama hakkas, tundsin ennast nagu haavatud loom, kes on inglise keele tundi luku taha pandud. Oleks tahtnud koti haarata ja minema joosta, kuid mul jäi üle vaid ohates oma inglise keele ülesannete juurde tagasi pöörduda ja loota, et kunagi...
Miks juhtuvad parimad ilmad ja ilmanähtused just kooliaja peale...:(

Mõra


Päikese kuldsed kiired ja järvejää